Kahekümne neljas nädal

Eelmise nädala lõpul suuremat aedikut uudistama lubatud ninasarvikutüdruk Kibibi näitas kiiresti, et takistused pole ninasarvikutele ületamatud. Ta ronis, esialgu küll kohmakalt, kuid hiljem vilumise kasvades juba meeldiva kergusega, üle kaht aedikut eraldava kivibarjääri. Sestap paigaldati kiviaia peale elektrikarjus ja nüüd on võimalik hakata mõlemat ninasarvikut korraga õue laskma.
Teisipäeval, 11. juunil sündis ilvesekutsikas loomaaia eakal 14-aastasel emailvesel Getteril. Samal päeval nägi aedikus, otse loomaaiakülastajate silme all ilmavalgust tänavune esimene guanakopoeg. Linnutiikidel võib kohata 7. juunil koorunud tibudega ringi jalutavaid valgepõsklaglesid.
Kui nädala algul piilus kaameraga varustatud pesas aprilli lõpul koorunud hiid-merikotka poeg alles üle pesaääre, siis nüüd käib ta juba pesast väljas ümbrust uudistamas ega pelga ka barjääri taga käratsevaid loomaaiakülastajaid. Esimeste lennuharjutusteni on siiski veel aega.
Euroopa naaritsate sigimine loomaaias on tänavu igati edukas olnud: 34st sündinud naaritsapojast koguni 21 on emased, kuigi mõned pesakonnad on veel üle vaatamata. 12. mail sündinud esimese pesakonna poegadel on juba ka silmad avanenud ja nad kipuvad ringi ukerdama, nii et naaritsaema näeb kurja vaeva, et neid pessa tagasi tassida.
Loomaaia loomasõprade ringide vanemad õpilased sõidavad KIKi toel järgmise nädala algul kolmepäevasele õppereisile Hiiumaale, kus loomaaia teadussektetär, liigikaitse labori juhataja Tiit Maran annab ülevaate euroopa naaritsa kaitse ja loodusesse tagasi asustamise plaanidest. Lisaks külastatakse Palade loodushariduskeskust ja tehakse loodusretki Hiiumaa loodusega tutvumiseks.
Loomaaia lääneväravasse kerkiv uus keskkonnahariduskeskus muudab kohati keeruliseks läänevärava ümbruses liikumise. Palume kannatlikkust, sest uus keskus ja selle juurde rajatav aasta ringi töötav laste loomaaed loovad juba järgmisest aastast paremad tingimused ja suuremad võimalused looduse ja loomariigi tundmaõppimiseks.
 

Kahekümne kolmas nädal

Juuni esimene täisnädal tõi loomaaiaasukate toidusedelisse suvist vaheldust – rohusööjad hakkavad nüüdsest regulaarselt saama värsket rohtu.
Troopikamaja õuepuuridesse pääsesid Eestimaa suveõhku nautima Brasiilia vihmametsade asukad mustnokk-tuukanid ja ararauna ning Aafrika ja Aasia poolkõrbeis ja metsatihnikuis lendlevad kaeluspapagoid. Heleflamingod kolisid teisipäeval laiendatud veesilma ja tehislike pesaalustega rikastatud aedikusse.

Sinna paigaldati ka suur peeglitahvel, sest flamingod tunnevad end seda kindlamalt, mida suurem on flamingoparv, mida rohkem neid näib olevat. Linnutiikide inkubaatoris koorusid haha- ja ristparditibud.
Poegimisega ühele poole saanud miilulehmad lasti suurde aedikusse, kus ootel miilupullid neid pika pilguga piidlema hakkasid. Ka gauripull lubati gaurilehmadega kokku. Neljapäeval tehti maniküüri elevandimaja kilpkonnadele ja kääbusküülikutele. Üle vaadati ka elevant Fieni tallaalused.
Laste loomaaeda lapsi rõõmustama kolis veebruari lõpus sündinud vietnami rippkõhtsea põrsas.
Loomasõprade ringide nooremad õpilased sõitsid kahepäevasele õppereisile Aegna saarele.

Maikuu viimasel päeval käisid kolm tillukest kameruni kääbuskitse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontserdil. Nad patseerisid orkestri ees, lubasid end toita ja mökitasid muusikale kaasa. Kitsedega jäädi väga rahule.
Lastekaitsepäeval 1. juunil külastas loomaaeda pea 20 000 huvilist. Suured uudistajate massid peletasid nii mõnegi loomaaiaasuka  aediku tagumisse soppi, pesakasti või hoopistükkis siseruumi varjule. Kaotusi loomkonnas siiski ei olnud.
Nädalavahetusel avatakse loomaaia lõvi galeriis noore vabakutselise fotograafi Filipp Keksi näitus TÄNA, kus eksponeeritakse erinevates maailma nurkades: Namiibias, Sambias, Guatemalas, Indias, Nepalis ja Kambodžas elavate inimeste portreid. Pildile püütud tavalised ilusad ja õnnelikud kolmanda maailma inimesed oma igapäevaaskeldustes panevad mõtlema, kas meie ühiskond liigub õiges suunas, teeb meid õnnelikuks? Näitus jääb avatuks juuni lõpuni.
 

Kahekümne teine nädal

Suvesoojus on lubanud õuepuuridesse troopikamaja asukad: surikaadid, pintšed, valgetups- ja kääbusmarmosetid. Osaliselt avati külastajatele loomaaia kullimägi. Hiid-merikotkapaar kaameraga varustatud puuris läks aga omavahel nii kõvasti tülli, et isalinnu ohutuse tagamiseks koliti ta eraldi elama. Paar saab taas kokku, kui pesas kasvav kotkatibu on iseseisvunud.
24. mail koorus teine valgekuretibu.

Kurepoeg nägi ilmavalgust kasuvanematest õnnekurgede pesas, kes tema kui oma poja eest hoolt kannavad. 25. mail sündis teine makaagipoeg jaapani makaakide peregruppi. Kaljukitsede-mägilammaste sünnid jätkuvad.
Viimasel mainädalal algasid loomaaias hilisõhtused ekskursioonid. Pea kõik loomaaiaasukad olid üllatunud nähes külastusvälisel ajal inimgruppe loomaaias patseerimas. Linnud andsid ebatavalisest olukorrast häälekalt teada, uudishimulikumad tegelased tulid asja lähemalt kaema. Osa võis saada hüäänipaari õrnusehetkedest, hüljeste magama heitmise tavadest, näha ööeluliste kakkude säravaid silmi ja hääletut lendu, imetleda graatsilisi kaslasi. Hilised külastajad peletasid liikvele ka loomaaias vabalt elavad halljänesed ja metskitsed.
Loomaaia sõbrad ja head toetajad laiendasid flamingode tiiki ja valmistasid ette nende pesitsusala ning vormisid ninasarvikute muda-savi lombi ääred vettpidavamaks.
1. juuni lastekaitsepäeva, loomaaia külastajate üht lemmikpäeva, aitavad sisustada paljud toredad koostööpartnerid ja abilised. Mänge, käelist tegevust ja nuputamist pakutakse mitmel pool loomaaias. Tuulikuplatsil näeb esinemas Politsei segakoori Akord, ansamblit Bombillaz ja Tanja Mihhailovat. Avatakse laste loomaaed, mis viimast aastat tegutseb hooajalisena, sest juba järgmisel suvel loomaaia lääneväravas avatava keskonnahariduskeskuse osana jääb laste loomaaed väikseid loomasõpru ootama aastaringselt.
 

Kahekümne esimene nädal

Sündide kõrgaeg Tallinna loomaaia sõraliste seas kestab. Eriti viljakaks kujunes möödunud reede,
17. mai, mil ilmavalgust nägi kokku kümme loomapoega: ühe tallekesega said maha ida-sinilammas, tadžiki markuur, dagestani tuur ja Dalli lumelammas, kolm tallekest sündisid tagakaspia uriaalidel ning kolm põrsakest vietnami rippkõhtseal. Iga päev toob juurde mõne kaljukitse või mägilamba. Kesknädalal,
22. mail, sündisid esimesed kubani tuuride talled ja nüüd pole loomaaia alpinaariumis enam aedikut, kus tallekesi ei kepsutaks.
Tallinna päeval koorunud stepikotkatibu sai endale pesakaaslase kolm päeva hiljem, 18. mail, mil koorus teine kotkatibu. Mõlemad vanalinnud toidavad poegi hoolsalt. Stepikotkatibud koorusid viimati Tallinnas kuus aastat tagasi.
Valgekurgede pesas koorus kesknädalal esimene kuretibu. Teine valgekuremuna koliti seejärel õnnekurgedest kasuvanemate pessa, et vältida hiljem kooruva poja hukkumist tugevama ja agressiivsema esimese poja noka läbi.
Loomaaia naaritsaasurkonnast esimesena 11. mail poeginud naarits Kelly üllatas suure, seitsmeliikmelise pesakonnaga. Nii suuri pesakondi sünnib tehistingimustes harva. Tallinnas on seda aegade jooksul juhtunud vaid kümnel korral. Ühel korral, 2006. aastal, sündis Tallinnas ka kaheksast pojast koosnev naaritsapesakond.
Berliini loomaaiast saabusid Tallinna ninasarvikutalitajad Tanja ja Jürgen Jahr, et tutvuda oma kasvandiku ninasarvikupoiss Kigoma pidamistingimustega ja kergendada tema kohanemisraskustest ülesaamist.

Nad jagasid Tallinna loomaaia ulukihooldajaile näpunäiteid Kigoma iseloomu ja harjumuste kohta ning neil õnnestus ettevaatlik Kigoma, kes oma jalga õuealale veel tõstnud polnud, veidikeseks ka õueaedikut uudistama meelitada. Ninasarvikutüdruk Kibibi aga õueaedikut enam ei pelga ja käib seal aeg-ajalt

meelsasti kappamas.
Loomaaia Illu kohviku terrassil saab uudistada väikest kevadseente väljapanekut. Söögiks sobivate liikide viljakehi leidub kevadel küll vaid paarikümne ringis, kuid seda suurem on rõõm, kui mõnele sellisele peale satud. Üllatada võib metsas uitajat ka mõni mittesöödav, see-eest aga eriti värvikas või omapärase välimusega seen.
Hilisõhtustele ekskursioonidele loomaaias on saada veel üksikuid pileteid.
 

Kahekümnes nädal

Suvi on loomaaeda saabunud. Loomaaia haljastajad tõid talvekorterist välja ja istutasid õue suured juba puumõõtu kasvanud banaanitaimed, õueõhku hingama pääsesid Aafrika päritolu turakod.
11. mail koorus tibu kaljukotka kaameraga varustatud pesas ja nägi ilmavalgust esimene naaritsapesakond. Kui kotkatibu toitmisel ja sirgumisel on veebikaamera vahendusel võimalik silma peal hoida, siis naaritsapojad on kuni silmade täieliku avanemiseni kindlalt pesakasti heinapesas peidus.
Tallinna päeval koorus kullimäel tibu stepikotkal, õhtupoolikul kuulutati pidulikult avatuks renoveeritud ninasarvikute ekspositsioon ja teravmokk-ninasarvik Kigoma sai endale ka vaderi.
Jaanuari keskel inkubaatoris koorunud ja nüüdseks täismõõtu kasvanud, kuid veel tumedas tibusulestikus noort pelikani harjutatakse tasapisi linnutiikide avarustega. Esialgu ei kipu inimestega harjunud nooruk aga loomaaia pelikaniparvega ühinema.
Maikuu lõpunädalal algavatele ja kuni juuli keskpaigani kestvatele hilisõhtustele ekskursioonidele Tallinnna loomaaias on veel võimalik osta pilteid nii loomaaia kassadest kui piletilevi müügipunktidest. Hilisõhtul koos kogenud giidiga loomaaias jalutades võib saada ainulaadse kogemuse, sest paljud loomad on videvikus aktiivsemad ja tunnevad huvi uudse nähtuse – nende ees ebatavalisel ajal viibiva külastaja vastu.
Muuseumiöö raames kolib loomaaias varakevadel eksponeeritud loomajoonistuste näitus „Looma loodud“ Tallinna Ülikooli Astra majja. Inglismaalt sõidavad avamisele kohale kaks kunstnikust nõbu  Michael ja William Tuck, kes on Londoni Zooloogiamuuseumis korraldanud samalaadseid näitusi. Loomade-kunstnike abstraktseid taieseid saab uudistada kuni juuni lõpuni.
Haljastus- ja heakorratöödel on loomaaias abiks Kopli ametikooli ja Räpina aianduskooli praktikandid. Emadepäeval aitasid loomaaeda suveks korda teha loomaaia sõprade seltsi liikmed.
 

Üheksateistkümnes nädal

Igapäevaseks muutunud kaljukitsede-mägilammaste sündimisele lisaks nägi esmaspäeval ilmavalgust teine aguutipoeg, kolmapäeval aga sündis tänavu esimene järglane jaapani makaakide gruppi. Neljapäeval sündis teine, sedakorda emane alpakapoeg, kes nagu esimenegi on üleni tumedat karva. Miiluaedikus kepsutab nüüd kaheksa miiluvasikat.
Nädala algul munesid teise muna õnnekured. Elevandimaja maisimaod aga poetasid teisipäeval ja kolmapäeval aluspanu peale kokku 16 muna, mis kõik pandi punase lambi alla hauduma. Tasapisi koguneb mune ka veelinnutiikide inkubaatorisse – munemisega on algust teinud hahad ja teisedki partlased.
Nädala teise poole soojus lubas õuepuuridesse troopikamaja valgetups-marmosetid, mustnokk-tuukanid, surikaadid ja luitekassi. Ka šimpansid pääsesid õueõhku hingama. Esialgu küll vaid väikeses vahepuuris, sest suure aediku piirdekraavid vajavad veel puhastamist ja uuesti veega täitmist, et šimpansid loomaaia peale jalutama ei põrutaks.
Eelmisel nädalal toodi karumajja seni lõvimajas elanud üksik pesukaru.  Nüüd näeb pesukarupuuris müttamas viit bandiidimaskiga osavnäppu. Suvehooajaks lasti taas kokku üht õueaedikut jagama nandud ja alpakad. Miilude aedikus käivad rännuväsimust välja puhkamas ja toidupoolist näkitsemas ülelendavad rabahanede parved. Kaks tunamullu loomaaias koorunud mustluike aga kolisid suvehooajaks Kadrioru tiigile ujuma.
4. mail aitasid Teeme ära talgulised loomaaias hulga kevadkorrastustöid ära teha.
Tallinna päeva 15. mai pealelõunal pääsevad noored teravmokk-ninasarvikud Kibibi ja Kigoma uuenenud õueaedikusse. Kell pool viis õhtul avab Tallinna linnapea G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli pillimeeste ja Rahvusooper Estonia poistekoori nelja laulja ninasarvikulaulu saatel pidulikult ninasarvikute ekspositsiooni.
 

Kaheksateistkümnes nädal

Sõralised on hoos, pea iga päev sünnib juurde mõni talleke või vasikas. Miiludel, tagakaspia uriaalidel, dagestani tuuridel, nuubia ja siberi kaljukitsedel, lakklammastel ja ida-sinilammastel võib karja hulgas järglasi kepsutamas näha.
Laupäeval kokku nelja tallekesega maha saanud kaks siberi kaljukitse ei saanud algul omavahel kuidagi poegi ära jagatud. Üks talleke trügis võõra ema alla imema, ehk oli sel piim rammusam või kergemini tulemas, samas ei tahtnud aga tema ema ka loobuda ning käis oma talle puksides tagasi võitmas.
Hiid-merikotka kaameraga varustatud pesas laupäeval koorunud teine kotkapoeg otsustati aga neljapäeval kunstlikule üleskasvatamisele võtta, sest vanalindudel näis jätkuvat tähelepanu vaid varem koorunud aktiivsemale ja tugevamale pojale. Pühapäeval sündis poeg azara aguutil. Neljapäeval munesid oma esimese muna õnnekured.
27. aprillil Krefeldist ja Berliinist saabunud teravmokk-ninasarvikud Kibibi ja Kigoma kohanevad pisitasa oma uue eluasemega. Bernist saabunud noor muskusveis Henrik peab end aga õige pea kohalike muskusveiste Linda ja Silvia hulgas kehtestama hakkama.
Novembri keskel Pirita jõe äärest loomaaeda toodud saarmapoeg viiakse sel nädalavahetusel Lahemaale, kus ta loodusesse tagasi laskmise eesmärgil hakkab tasapisi tutvust tegema iseseisva eluga.
Eelmisel nädalal külastas loomaaeda üks vabalt elav valge-toonekurg. Ta patseeris guanakode aias, seiras troopikamaja kõrval elavaid kohalikke valge-toonekurgesid ja jätkas seejärel teekonda pesapaiga ja paarilise leidmiseks.
Alates mai algusest saab loomaaia Illu kohvikus taas uudistada valikut Zofo 2012 konkursile laekunud auhinnatud fotodest.
 

Seitsmeteistkümnes nädal

Mõnusalt kevadine ja hooti ka päikeseline ilm on lubanud nii mitmedki talvekülma eest varjul olnud liigid külastajate ette õueaedikutesse kolida. Linnutiikidele pääsesid patseerima pelikanid, õue lasti marabud, paabulinnud, valge- ja must-toonekured, neitsi- ja idakured. Õnnekured ehitavad alles pesa, kuid valgekured asusid nädala algul taas hauduma. Antiloobimaja õueaedikutest kostab ruigeid ja mökitamist – vietnami rippkõhtsea põrsad ja kameruni kääbuskitse tallekesed nuusutavad kevadõhku. Aksishirved on õue toonud oma märtsi keskel sündinud vasika. Jõe- ja tüügassead tormavad uljalt ringi ning pistavad kärsa pinnasesse.

Kuni aprilli lõpuni kehtivad Tallinna loomaaias odavamad talvehinnad. Nädalavahetusel avatakse külastajatele ka loomaaia Õismäe-poolne läänevärav. Seoses uue keskkonnahariduskeskuse ehitusega on värav veidi alpinaariumi poole nihutatud ning külastajate sisse- ja väljapääs toimub läbi autoparkla.

Eelmise nädala reedel sündisid kaks pisipoju troopikamaja pintšetamariinidel. Pühapäeval nägid ilmavalgust esimesed kaks tallekest tagakaspia uriaalide karjas, neljapäeval lisandus veel üks ja sündis esimene sellekevadine nuubia kaljukitse tall. Teisipäeval nägi ilmavalgust kolmas miiluvasikas. Kolmapäeval sündinud sinilambatall pidi aga kolima loomaaia titetuppa, sest sinilambautt tuli emaka väljalangemise tõttu magama panna. Titetuppa kolisid ka eelmisel nädalal sündinud siberi kaljukitse tallekesed, kelle ema ülespaistetanud jäse vajab antibiootikumiravi.
Kaameraga varustatud hiid-merikotka pesas paistis neljapäeva hommikul vanalinnu sulgede vahelt pisike udusulis kotkapoeg.
Nädalavahetusel saabuvad loomaaeda kaks noort ninasarvikut ning muskusveisepull.
Loomaaia teadussekretär Liigikaitse labori juhataja Tiit Maran viibis eelmisel nädalal Prantsusmaal Calviaci loomaaias, kus ta viis läbi euroopa naaritsa liigikaitselist treeningkursust sealsetele loomaaiatöötajatele.
Esmaspäeval, 6. mail toimub loomaaias linnulauluõhtu, lindude laule aitab kuulata Peep Veedla.
 

Kuueteistkümnes nädal

Aprilli keskpaik tõi loomaaeda nii muret kui rõõmu.
Lahkusid nii mõnedki vanad ja väärikad loomaaiaasukad, kes nüüd hakkavad edasi elama muuseumieksponaatidena. Eelmise nädala lõpus pandi magama õnnetult vasaku küünarliigese murdnud 20-aastane ilves Jade. Tema kaunist karvakasukast valmistatud topis hakkab ehtima TÜ Loodusmuuseumi ekspositsiooni. Teisipäeval suri üks loomaaia kauaaegsemaid asukaid kondorkilpkonn Donna-Clara, kes oli Tallinnas elanud üle 38 aasta. Samal päeval tuli magama panna kopsuvähki põdenud 15-aastane tadžiki markuurisokk Benjamin. Kolmapäeval suri neeruprobleemide käes vaevelnud kahekas-aastane suurkudu.
Kuid kevad on ka uue elu alguse aeg. Elevandimajas sündis pühapäeval poeg pruun-harjasvöölasel. Esmaspäeval nägi ilmavalgust teine miiluvasikas.

Mõlemad vasikad, nii eelmisel nädalal sündinud emane kui ka sellenädalane isane vasikas, lasti peale ülevaatust koos emadega suurde aedikusse. Kolmapäeval sündisid kaks tallekest siberi kaljukitsedel, neljapäeval kaks tallekest lakklammastel.
Kääpakotka pesa on viimaks lume alt välja sulanud ja linnupaar kohendab seda usinalt. Kaljukotkas kaameraga pesal pistis neljapäeval kolmemunalisest kurnast ühe muna nahka, kuid ülejäänuid haub edasi. Hauvad ka hiid-merikotkas, raisakotkas ja stepikotkas. Vöötkakk munes veel kolm muna, mis paigutati haudumisele inkubaatorisse. Linnutiikidel üritasid kanada lagled pesitsema hakata, kuid siin astusid ulukihooldajad vahele ja korjasid esimesed munad ära, et pesakohti jätkuks ka haruldasematele ja hiljem pesitsema asuvatele veelindudele. Esimeste laglemunadega said maiustada raipekotkad.
Amuuri leopardi fännid tähistasid 13. aprillil Tallinna loomaaias mullu sündinud amuuri leopardi kutsikate ühe aastaseks saamist. Kohal olnud pea poolsada loomasõpra panid fotostendile kokku kolme kutsika – Akra, Vlada ja Freya – eluloo ja kogusid sünnipäevakingitusena amuuri leopardidele üle 1000 euro.

Viieteistkümnes nädal

Viimaks hakkab ilm ka kevade nägu minema. Talvitusruumidest lasti veelinnutiikidele ujuma mustluiged. Õueaedikusse teiste värvuliste juurde viristama pääsesid kaks siidisaba, kes talve eelistasid mööda saata argusfaasanite juures soojas siseruumis. Valgesaba-okassead, keda suvel näeb vaid hämarikus, nuusutavad mõnuga kevadõhku ja põõnutavad võimalusel päikese käes.
Poegimishooajaks ette valmistudes püüdsid ulukihooldajad meelitada emased miilud väiksemasse  aedikusse. Kaks miilulehma aga meelitustele ei allunud ja eelistasid jääda suurde aedikusse, kus 11. aprilli pealelõunal sündis esimene miiluvasikas. Loodetavasti õnnestub nad siiski peagi tagaaedikusse meelitada, et uus karjaliige üle vaadata ja märgistada.
Esmaspäeval munes viienda muna kaljukotkas, kes haudumisega vaeva näha ei armasta – muna viidi inkubaatorisse. Kunstlikule haudele paigutati ka kesknädalal munetud kaks vöötkaku muna. Nandud on  munenud juba seitse muna, kuid kahjuks on kõik olnud viljastamata. Arenema ei hakanud ka valgekurgede esimene kurn. Stepikotka pesas neljapäeval avastatud kaht muna hauvad aga vanalinnud ise kenasti.
Selgus, et punetavate ja tilkuvate silmadega kimpus olnud jõesiga Jump on allergiline maapähklile – niipea kui arahhis ratsioonist eemaldati, taandusid ka vaevused.
Nädalavahetuseks saabuvad loomaaia liigikaitselaborisse 12 bioloogiatudengit Tartu Ülikoolist, et aidata doktorantidel läbi viia ööpäevaringsed euroopa naaritsa käitumise vaatlused.
Loomaaia töömehed alustasid takinite aediku laiendamist.
Zofo 2012 konkursile laekunud fotodest koostatud rändnäitust “Loomaaed tuleb külla” näeb aprilli lõpuni Viru Keskuse kolmandal ja neljandal korrusel.

Neljateistkümnes nädal

Kuigi hiline kevad on paljudele paras katsumus, pressib sigimishooaeg ka loomaaias peale.
Viimasel märtsikuupäeval sündis jakivasikas. Ta oli algul küll veidi kidurake ja vajas kosutust ning suleti koos emaga siseruumi, kuid nüüd tunneb ta end juba tugevamalt.
Kaljukotkad kaameraga varustatud pesas on tublisti vaeva näinud ja neljapäeval, kui vanalinnud haudumiskorda vahetasid, võis pesapõhjas märgata lausa kolme muna.
Loomaaia liigikaitselaboris on esimesed kaks naaritsapaari juba kudrutades ühte heitnud. Veel tuleb kokku sobitada 15 paari naaritsaid. Tartust ja Viinist saabusid kohale doktorandid, kes uurivad naaritsate omavahelist paaritumissobivust ning stressikäitumist.

Kääbusmarmosetid mängisid loomaaiatöötajaile vingerpussi ja peitsid oma viimase poja nii osavalt vanaloomade karvastikku, et teda märgati alles nädalapäevad peale sündi.  Poja sünnikuupäeva aitas määrata teravsilmast loomaaiakülastaja, kel oli 19. märtsil õnnestunud pildile tabada tõenäoliselt sünnijärgsed hetked, mil peregrupi liikmed koos ümber uue pisipoju asjatasid. Seega tuleb eelmisel nädalal välja kuulutatud sünnikuupäev 25. märts nüüd kehtetuks tunnistada.  Igaühel on aga võimalus troopikamajas oma tähelepanelikkust proovile panna ja püüda vanaloomade kõhu- või turjakarvade vahelt pöidlapikkust kääbusmarmosetipoega leida.
Rutiinsele sõraliste sõrgade värkimisele lisaks korrigeeriti loomaaia vanima 13-aastase kulaan Dolli kapju. Vaevaliselt liikunud loom sai turgutuseks antibiootikumi- ja vitamiinisüsti. Peale narkoosist väljumist hoitakse teda mõnda aega tabuunist eraldi.
Veidi loid ja isutu aafrika kannuskilpkonn Odie tegi läbi 3-päevase antibiootikumikuuri ja hakkas seejärel uuesti sööma. Ta on loomaaia kannuskilpkonnadest kõige suurem ja kaalub juba 21 kg. Nuubia kaljukitsele söödeti isu tõstmiseks sisse koirohutinktuuri.
Tallinna Kopli Ametikooli rahvusliku käsitöö õppesuuna õpilane valmistas loomaaia dekoratiivkanadele viis komplekti, kuhu kuuluvad õrred, haudekastid ja söödakünad. Lõputööna valminud esemeid saab näha, kui dekoratiivkanad suvel õueaedikutesse kolivad.

Kolmeteistkümnes nädal

Öistest külmakraadidest hoolimata on kevade märke kõikjal. Loomaaia linnutiikide asukad tervitavad kevadpäikest valjude kaagatuste ja veepladinaga. Faasanid teevad hääleharjutusi ja panevad territooriumi piire paika. Kakud ja ilvesed laulavad. Ja kuigi aastaaja vahetumisest annavad rõkatavalt märku eelkõige sulelised, näeb terav silm muutusi mujalgi. Loomaaia zooloog Aleksei Turovski kohtas päikeselises loomaaias jalutades 21 liiki talvetardumusest virgunud selgrootuid: habesääsklasi (peljata pole vaja, inimest nemad ei ründa), kevikulisi, lumekirpe, sajajalgseid, üksikelulisi herilasi. Soojemates soppides ronib murukamara pinnale ka murelasi.
Loomaaia alpakad said eelmisel laupäeval, 23. märtsil esimese järglase. Üleni musta värvi poju käib koos vanaloomadega päeval ka õueaedikus, vaid ööseks suletakse ta näpistava külma eest koos emaga majakesse.
Esmaspäeval, 25. märtsil sündis järjekordne pisipoeg kääbusmarmosettide peregruppi. Maailma väiksemaid ahve on nüüd troopikamajas šimpansite kõrval olevas ekspositsioonis kokku 16.
Hiid-merikotka pesas haudumisel on juba kaks muna. Nandu munes neljanda muna. Kaljukotka kaameraga varustatud pessa ilmus esimene muna teatripäeval.
Elevandimaja ekspositsioonivitriini koliti nädala alguses kaks keskaasia kilpkonna poega. Jaanuari lõpus koorunud kilpkonnapojad on alles väikese lapse peopesa suurused, kuid igati krapsakad.

Loomaaia kassad on kevadpühade nädalavahetusel avatud nagu igal muulgi kevadpäeval kella üheksast hommikul kuni kella viieni õhtul. Jalutada võib kevadises loomaaias kuni kella seitsmeni õhtul.


Kaheteistkümnes nädal

Esmaspäeval rändasid oma uutesse kodudesse seitse eelmisel aastal Tallinna loomaaias ilmavalgust näinud noort euroopa naaritsat: kaks emast lennutati Saksamaale Osnabrücki, kolm emast ja kaks isast saadeti aga Prantsusmaale Calviaci loomaaeda. Euroopas tuleb noortel naaritsatel täita üliolulist missiooni ja anda oma panus tänaseks nii väikesearvuliseks kahanenud liigi säilimisse. 
Hiid-merikotkas kaameraga varustatud pesas tegi mõned päevad kuiva trenni ja harjutas pesal istumist, kuni teisipäeval ilmus pesapõhja tänavune esimene muna ja haudumine võis alata.
Alpakavillaga soojustatud pesal istudes vapralt lumetorme ja krõbedaid külmakraade trotsinud habekotkaid tabas aga ebaõnn. Haudumise lõpusirgel, 52. haudepäeval, lõhkusid nad tõenäoliselt juba varem hukkunud looteid sisaldavad munad ära ja pistsid nende sisu nahka.
16. märtsil loomaaias toimunud jääkaru päev tõi kohale üle 900 huvilise – tavaliselt küündib loomaaiakülastajate arv sellistesse kõrgustesse alles aprilli keskpaigas. Jääkaru päeval jäässe külmutatud kalade pärast tülli pööranud jääkarud Nord ja Friida on nüüdseks kenasti ära leppinud ja pulmi pidama hakanud.
Eelmise aasta mais loomaaias koorunud valgeselg-faasani kaks noort kukke läksid algava sigimishooaja erutuses teineteisega niivõrd põhjalikult kiskuma, et allajäänu pidi kolima parematele jahimaadele.

Märtsi lõpuni saab loomaaia Illu kohvikus uudistada “Zofo 2012” konkursile laekunud fotodest koostatud rändnäitust “Loomaaed tuleb külla”.

Üheteistkümnes nädal

Külmakraadid ei taandu, kuid loomaaia sulelised sellest ei hooli. Et pakane ei lase valgekurgedel õueaedikusse pesa tegema minna, pesitsustung on aga suur, siis ehitas kurepaar pesa majakesse. Emalind munes 8. ja 10. märtsil pessa kaks muna ja haudumine algas. Raisakotkas kaameraga varustatud pesas munes 9. märtsil esimese muna ja paar asus samuti kohe hauduma.  Samal päeval munes kaljukotkas kolmanda muna, see paigutati inkubaatorisse. Nandu munes teise muna, mis paigutati samuti inkubaatorisse, 13. märtsil.
Täiendust sai kuldfaasanite ekspositsioon: külastajate vaatevälja toodi kuus üle-eelmisel suvel loomaaias koorunud kuldfaasanit, kolm kukke ja kolm kana.
Liigikaitselabori naaritsapuurides käivitati ööpäevaringsed jälgimiskaamerad, mis salvestavad nelja emaslooma tegemisi ja suhtumist kõrvalpuurides elavatesse isasloomadesse. Salvestatud materjali põhjal valmib Tartu Ülikooli doktorandi uurimustöö naaritsate paaritumiskäitumisest. Ühe kaamera pilti ja puuris asjatavat naaritsat saavad kõik huvilised jälgida SA Lutreola kodulehe vahendusel.
Kesknädalal saadeti Helsingisse viis ida-sinilammast. Karumaja asukad ja muskusveised tegid läbi ussikuuri. Mais 15-aastaseks saaval võimsate sarvedega idakaukaasia kaljukitse ehk dagestani tuuri sokul Astinil, kes uinutati sõrgade värkimiseks, avastati mädane eesnaha põletik.
 
Laupäeval, 16. märtsil tatsab loomaaias ringi jääkaru – toimub jääkaru päev. Mati Kaal annab keskpäeval ülevaate tulevasest polaariumist, kuhu peale Arktika valgete hiiglaste asuvad elama ka muskusveised ja pingviinid. Tauno Kangro näpunäidete järgi saab voolida jääkaru. Nuputamishuvilistele viktoriin. Loomaaia jääkarud Nord, Vaida ja Friida saavad kalast ja jääst pulgakommi ning kuulavad koos jääkaru päeva külalistega Aleksei Turovski ja Anne Saluneeme pajatusi jääkarudest. Jääkaru päeva korraldavad Tallinna Loomaaed, Tallinna Loomaaia Sõprade Selts  ja AS Coca-Cola HBC Eesti. Tallinna loomaaia jääkarude vaderid on Paekivitoodete Tehase OÜ ja AS Tallinna Vesi. Jääkaru päeva postkaartide valmimist toetas AS Folger.
 

Kümnes nädal

Külm ja tuul ei taha veel kevadele võimalust anda, kuid päevapäike paneb rohevindid laulma ja meelitab õuepuuri nii mõnegi lõunamaa-asuka. Lõvipuuri lumi on kohati tihedalt käpajälgi täis pikitud. Niipea kui luuk avaneb, haaravad aasia lõvid oma lihatüki hambusse ja tassivad õue. Seal aga paneb lumi päkad õige pea külmetama ja sisse sooja pagedes ununeb toiduports sageli välja. Indohiina päritolu kalakass Otto aga lume sisse astuda ei riski ja kõnnib ettevaatlikult käppi tõstes vaid räästa all, kus maa välja on sulanud. Kevad on hinge pugenud ka põlistele põhjamaa-asukatele hallhüljestele, kes võtavad oma tillukeses hülgetiigis uhkeid poognaid.
Nädala algul paigutati inkubatorisse nandu muna ja kaljukotkapaari teine muna. Troopikamaja surikaadid  selgitasid omavahelisi suhteid, kuid õnneks ei päädinud tüli kellegi grupist välja tõrjumisega.
Esmaspäeval uinutati amuuri tiiger Pootsman ja koliti ta ajutisest elupaigast karupuuris tagasi vastremonditud tiigripuuri. Uinutatud Pootsmani tassimiseks olid kohal kaheksa jõumeest. Loomaaia veterinaarid kasutasid juhust ja võtsid analüüsideks verd, kontrollisid kiibi olemasolu ja ravisid tema ärahõõrdunud päkaaluseid. Pootsman väljus narkoosist hästi, tema söögiisu on hea ja teisipäeval pääses ta juba õuepuuri. Külastajad teda hetkel ei näe, kuid hiljem hakkab ta käima ka suures ekspositsioonipuuris.
Heitlik kevadealgus on pannud köhima baribal Hiti, amuuri tiiger Piiga ja joogikausis talisuplust harrastanud naarits Kelly. Neil kõigil tuleb läbi teha antibiootikumikuur. Teisipäeval uinutatud isalõvi Junal diagnoositi glossiit ja suulae turse, tema saab põletikuvastast ravi.
Eesnäärmekasvaja viis hauda 6-aastase naaritsa Rainersi. Elevandimajas aga suri vanadusse üks kolmest stepi-vaskussist. Vabanenud terraariumi paigutatakse külastajatele uudistamiseks kaks tillukest jaanuari lõpus sündinud keskaasia kilpkonna poega.
Märtsi alguses läks lahti loomaaia teadusliku liigikaitse labori ehitus. Ehitusfirma Sepmar OÜ lubab hoone üle anda suve keskpaigas.
 

Üheksas nädal

Veebruari viimane nädal oli loomaaias toimetusterohke.
Esmaspäeval asusid Minski loomaaia poole teele viis tadžiki markuuri – sokk ja neli kitse.
Teisipäeval ilmus esimene muna ühe kaljukotkapaari pessa. Kuna paari kohta on teada, et neil haudumine ebaõnnestuma kipub, paigutati muna inkubaatorisse.
Lakkhundikutsikad said teisipäeval teise vaktsiinisüsti ja nüüd võib hakata neile juba ka nimesid välja mõtlema. Et ühelgi Tallinna loomaaia lakkhundil seni veel toetajat-vaderit pole, võib nimepanemise austava ülesande endale saada ka asutus või eraisik, kes soovib lakkhundile, sellele hiigelrebast meenutavale graatsilisele ja ettevaatlikule Lõuna-Ameerika ainulaadsele koerlasele vaderiks hakata.

Kesknädalal sündis kolm esikpõrsast noorel vietnami rippkõhtseal. Ühel Benneti känguru emaloomal piilub juba poeg kukrust välja. Videvikutunnil laulavad loomaaias kakud. Manul Tobian tunneb end peale ravi algust paremini, on aktiivsem ja saab hakkama pesakasti katusele hüppamisegagi, ka kaaslasega on tema suhted paranenud.
Liigikaitselabori töötajad valmistusid naaritsate kevadiseks sigimishooajaks ja panid paberi peal paika, kes kellega paari heitma peab. Kas naaritsad sellega ka tõepoolest lepivad või tuleb plaanidesse korrektuure teha, selgub paraku alles loomade tegelikul kokkulaskmisel.
Reedel anti peaehitaja TREV-2 Ehituse OÜ-le üle loomaaia lääneväravas asuv plats, kuhu 12 kuu jooksul kerkib uus keskkonnahariduskeskus. Samal päeval sai meeleoluka avapaugu loomakunsti näitus elevandimajas. Viimasel ettevalmistusnädalal nakatusid joonistamispisikusse ka elevandid Draay ja Carl ning isegi lühikesest taliuinakust virgunud Richardsoni koopaorav proovis värvid paberi peal järele.
Nädala lõpuks sai valmis remont amuuri tiiger Pootsmani elupaigas ning seni jääkarupuuris end tuulutamas ja õueõhku hingamas käinud vägilane kolib järgmisel nädalal tagasi oma puuri.
Loomaaia haljastajad tegid Rebasemäel algust metsahooldustöödega.
AS Haljas kinkis loomaaiale 150 kg päevalilleseemneid, neid jätkub loomaaiaasukaile lausa kolmeks kuuks.
 

Kaheksas nädal

Selle nädala suursündmuseks kujunes 2010 a. kevadel sündinud amuuri leopard Hasani teelesaatmine.
Rahvusvahelise paljundusprogrammi ettekirjutuse järgi sai tema uueks koduks, kuhu ta kesknädalal ka kenasti kohale jõudis, Novosibirski loomaaed.
Elevandimajja kolis augustis sündinud ja loomaaia titetoas üles kasvanud  pruun-harjasvöölane. Siin sai ta endale seltsiliseks kaks neljakuist vöölasenoorukit, kes juba piisavalt suured, et emast eraldi iseseisvat elu alustada. Et pojad omavahel segamini ei läheks, said nad mikrokiibid naha alla.
Kesknädalal tehti seljaprobleemide käes vaevelnud manul Tobianile Västriku loomakliinikus röntgen-läbivaatus. Aprillis kuueaastaseks saaval väikesel kaslasel diagnoositi radikuliit ning spondüloartroos ning tal tuleb läbi teha pikk tabletiravi.
Ulukihooldajail läks korda sulgeda siseruumi kolm dagestani tuuri kitse, kelle sõrad hädasti värkimist vajasid, ning protseduurid neljapäeva pealelõunal ka läbi viia.
Loomaaia haljastajad on talveajal ametis kasvuhoonetes: puhastavad, lõikavad tagasi ja potistavad hoolega taimi, et kevadiseks istutushooajaks valmis olla. Loomaaia sõbrad käisid nädalavahetusel abiks loomapuurides jääd purustamas.
Järgmise nädala reedel, esimesel märtsikuupäeval, avatakse elevandimajas loomakunsti näitus „Looma loodud“, kus saab näha orangutanide, šimpansite, gorillade ja ühe andeka kaputsiinahvi kunstitöid Helsingi loomakunstihuvilise Heikki Lehtosaari kogust. Näitusel on eksponeeritud ka Tallinna loomaaia šimpansite ja elevantide joonistused. Põnevat näitust uudistama on oodatud kõik huvilised!

Seitsmes nädal

Maoaasta alguse auks loomaaias 10. veebruaril korraldatud maopäev tõi kohale hulgaliselt huvilisi, kellest nii mõnedki elus esimest korda madu lähemalt silmitseda ja lausa katsuda said. Loomaaias koorunud seitsmekuune maisimadu, kestumiseks valmistuv kolumbia viker-silehuulboa ja jalutu sisalik stepi-vaskuss pidasid käsitsemisele vapralt vastu.
Teisipäeval võis soovi korral loomaaias vastlaliugu lasta.
Neljapäeval korraldas Tallinna Loomaaia Sõprade Selts loomaaialoomade vaderitele sõbrapäeva vastuvõtu vabaõhumuuseumis. Loomaaia sõbrad rääkisid oma eelmise aasta tegemistest, Mati Kaal tutvustas käesoleva aasta plaane. Vadereile anti ka ülevaade nende vaderilooma käekäigust.
Troopikamaja ekspositsiooni pandi välja väikesed värvilised vikerkaarekrabid Aafrikast. Sini-kõrvukfaasanid võtavad juba tasapisi pulmaaegseid tuure üles ja üritavad ulukihooldajaid peletada, kui nood nende territooriumile koristama tulevad. Kodukitsed said esmaspäeval maha kahe tallekesega.
Merikotkas, kelle pesa kaamerasilm ei jälgi, lamab pesal. Kas pesas ka muna(d) on, selle peavad ulukihooldajad hiljukesi piiludes alles välja selgitama. Pesal kükitab ka kassikaku emalind. Händkakud aga said pundi peale, neid on kullimäe suures kakupuuris kokku viis – isane ja neli emast, pesitsemiseks kaks pesakasti.
11. veebruaril tuli magama panna viieteistkümnendat eluaastat käinud vööthüään Kata, kelle soolestikus avastati suur kasvaja. Kata sündis Kaunase loomaaias ja toodi Tallinna veidi enne sajandivahetust. Siin tõi ta ilmale 19 poega, kellest 16 ka üles kasvasid ja erinevatesse loomaaedadesse elama asusid. Tormilise pereelu  käigus üle poole sabast kaotanud Kata oli Tallinna loomaaia vööthüäänidest ainus, kes kolm oma poega täiesti iseseisvalt üles kasvatas.

Vööthüään Kata suveajal oma lemmikpoosis tukkumas

Kuues nädal

Pehmed talveilmad on pesukarud taas õue meelitanud. Triibulise sabaga kohevad karvapallid piiluvad pisut uniste tumedate nööpsilmadega ümbrust ja jagavad naljakate kidisevate häälitsustega omavahel maid. Ka lakkhundikutsikad käivad nüüd pealelõunati regulaarselt õueaedikus jalutamas.
Elevandid, lumeleopardid, tiiger, amuuri leopard ja puuma said aga tutvust teha ehtsate lumememmedega. Pühapäeval meisterdasid loomaaia sõbrad aedikutesse seitse suurt lumememme. Uudistamist, porgandite ja käbide väljasikutamist, pealehüppeid ja maadlemist oli parasjagu – õhtuks olid kõik memmed maha murtud või suisa ära söödud.
Kaeluskotkad ja kaljukotkad paarituvad, habekotka pessa ilmus teisipäeval teine muna.
Loomasõprade ringide lapsed pistsid elevandimajas pottidesse herne-, kõrvitsa-, tatra-, maisi-, kaera- ja päevalilleseemneid. Lisaks sellele, et taimede võrsumist on põnev jälgida, saab hiljem nendega loomade toidulauda mitmekesistada.
Viimasel ajal asjatab elevandimajas tihti ka loomaaia veterinaar, et harjutada elevante loomaarsti juuresolekuga ja erinevate meditsiiniliste protseduuride läbiviimisega, kui vajadus peaks tekkima.
Loomaaeda toodi vastu akent lennanud ohakalind. Uimane linnuke kosub puuris mõne päeva ja lastakse siis taas vabadusse.
Puidutöötlemisfirma Technomar & Adrem AS aitas loomaaeda suure koguse saepuruga.
 

Viies nädal

Habekotkad olid tänavu varajased. Kui tavaliselt teeb emalind munemisega algust veebruaris, siis nüüd ilmus esimene muna pesapõhja juba 29. jaanuaril. Et haudujaid mitte häirida, suletakse kotkaste ekspositsioon külastajaile nagu varasematelgi aastatel haudeperioodi lõpuni.
Peale kolmekuulist inkubatsiooni niiskes liivas koorusid esmakordselt Tallinna loomaaia ajaloos kaks keskaasia kilpkonna poega.

Tikutopsisuurused kilpkonnapojad nägid elevandimaja soojuses ilmavalgust 30. jaanuaril.
Lakkhundikutsikad said möödunud nädalavahetusel esimese vaktsiinisüsti. Emane kutsikas suhtus asja rahulikult, kuid isane kutsikas võitles ägedalt vastu ja üritas ka hammustada, pärast aga läks emaloomale kurtma ja tema käest lohutust otsima.
Jaanuari alguses põsel laiutanud mädaniku ja igemepõletiku käes vaevelnud rookass Kusti on kenasti paranenud. Tüügassea põrsad said kosutuseks E-vitamiini ja seleenipreparaati, lonkav pelikan neelas põletikuvastaseid ja valuvaigistavaid tablette, kõhn ja isutu valgepõsk-lagle tegi läbi antibiootikumikuuri. Antibiootikumikuuri tegid läbi ka muskusveised, kellel niiskus nina tatiseks oli tõmmanud.

Pühapäeval, 3. veebruaril saab Illu kohvikus koos Aleksei Turovskiga taaskord piiluda prussakamaailma telgitagustesse. 10. veebruaril aga toimub loomaaias maopäev. Idamaise maoaasta alguse puhul vestab Aleksei Turovski kell 12–14 elevandimajas maojuttu. Huvilised võivad koha peal meisterdada endale päris oma mao. Julgemad külastajad saavad aga mõne taltsama maoga ka lähemat tutvust sobitada.
 

Neljas nädal

Talv kulgeb omasoodu, kuid juba on habekotkastele lisaks pesa poole kiikama hakanud ka raisakotkad. Faasanikuked teevad esimesi kevadisi lauluharjutusi, õige pea peavad talitajad end nende pulmaaegsete agressiivsushoogude eest hoidma hakkama. Inkubaatorisse paigutati Kuuba päritolu habeka ebakameeleoni muna.
Oranžikarvaliseks muutunud lakkhundikutsikad teevad jätkuvalt katseid õueaedikusse pääsemiseks, kuid vanaloomad on valvsad: isaloom ei lase kutsikatel laiali joosta, emane aga tassib nad ükshaaval tagasi pessa.
Uriaalidel ja nuubia kaljukitse juhtsokul värgiti sõrgu, veelindudel viidi läbi kordusussikuur. Kodukitsede karjas sai üks neljasarveline emasloom ülejäänud karja liikmete käest klobida, nii et tal murdus üks sarv. Emane euroopa piison murdis aga lausa mõlemad sarved, kui püüdis aedikutevahelist luuki kangutada. Luuki ta lahti ei saanud ja talitajate sõnul näeb ta nüüd väiksemate sarvenukkidega nägusamgi välja.
Kesknädalal sai lumeleopard Mahnadi naha alla implantaadi, hormoonpreparaadi ajutise viljatuse esilekutsumiseks, mis lükkab edasi tema jooksuaega ja võimaldab tal aastakese puhata.
Neljapäeval Tallinna Ülikoolis toimunud keskkonnahariduse konverentsil esines Tallinna loomaaia liigikaitseuuringute labori juhataja Tiit Maran ettekandega, milles käsitles keskkonnahariduse olemuslikkust ja informatsiooni rolli keskkonnateadlikkuse kujunemisel ning väärtuste mõjutamisel. Konverentsil ja töötubades osalesid ka loomaaia loodushariduse osakonna töötajad.
 

Kolmas nädal

Loomaaed valmistus nädalavahetuse külmalaineks. Seni veel kasutuses olevas loomaaia vanimas ehitises karumajas, 30 aastat tagasi loomade ajutiseks pidamiseks ümber ehitatud vanas sõjaväelaos, on ulukihooldajad hoolega kõik pilud ja praod kinni toppinud, et külm vööthüäänide suuri ja peaaegu karvutuid kõrvalesti ära võtma ei pääseks. Ka pesukarud, kelle tundlikud käpad külmetama kipuvad, on suurte külmadega sisepuuri pesakastis, kuid taliuinakusse nad loomaaias ei lange.
Neljapäeval Tallinnas siranud päike ja parajalt mõnus kargus meelitasid aga õuejalutuskäigule kõik kolm loomaaia aafrika elevanti. Isegi Draay, kes sageli uste vahel iseloomu näitab, marssis kenasti aediku lumesillerdusse.
Nädala alguses munes üks troopikamaja veeagaamidest neli muna, mis paigutati inkubaatorisse. Kakkudel viidi läbi kordusussikuur.
Elevandimaja ekspositsiooni jõudsid taas Aafrika päritolu vööthiired. Kui isahiir armastab oksal rippudes lihtsalt uneleda, siis emahiir on enamasti külastaja pilgu eest varjul ja toimetab hoolega pesa sisustada.

Eelmise nädala lõpupoole kinkis puu- ja köögiviljade hulgimüüja Karlskroona OÜ loomaaiale suure hulga banaane. Nüüd saavad kõik loomaaialoomad suurtest elevantidest kuni pisikeste kääbusmarmosettideni banaanidega maiustada. Loomaaia sõbrad toovad aga igal pühapäeval loomaaia kilpkonnadele nädalase lehtsalativaru.
Pühapäeval 20. jaanuaril saab loomaaia Illu kohviku prussakanäitusel kuulata Aleksei Turovski pajatusi nii eesti kui vene keeles.

Teine nädal

Tallinna loomaaia kotkaste seas ühed varasemad pulmade pidajad habekotkad on kullimäel alustanud juba pesapunumisega. Läheduses olevates ilvesepuurides võib aga uudistada ilveste pereidülli: detsembri lõpust alates jagab isaloom taas aedikut emalooma ja poegadega. Varased loomaaiakülastajad võivad ka peale sattuda loomaaias vabalt elavatele metskitsedele, kes hommikuhämaruses metsaveerde on kogunenud ja inimest nähes mörisevate haugatustega metsa pagevad.
Antiloobimaja soojas siseboksis poegis neljapäeval tüügassiga, elevandimaja ekspositsioonipuuris aga surikaat. Mõlemad emaloomad on oma poegadega pesakastis uudishimulike vaatajate eest peidus.
Novembri lõpus sündinud lakkhundikutsikate pea ja turi hakkavad juba oranžikarvaliseks muutuma, ülejäänud keha on aga veel tuhkjas. Kutsikad söandavad juba oma territooriumi, kodubokse ja pesakasti, talitajate eest kaitsta. Eriti tubli haukuja on isane kutsikas.

Aga midagi pole parata, talitaja peab koristamas käima, sest emaloom enam nii suurte kutsikate väljaheiteid ära ei laku. Mõlemad vanaloomad, ema Anna ja isa Kingas, käivad ka õueaedikus jalutamas, kuid poegi nad sinna veel ei luba.
Troopikamaja surikaatide peretüli käigus andis isaloom ühele pojale nii kõvasti peksa, et too tuli grupist eraldada. Õnneks on haavad vaid pindmised, kuid grupi hulka noorukit enam lasta ei saa ja ta jääb ootama mõnda teise loomaaeda saatmist.
Noor temperamentne ja jõuline amuuri tiiger Pootsman kangutas öösel sisepuuri võre lahti ja uuris põhjalikult läbi puuridevahelise koridori. Hommikuks oli ta läbi endakangutatud augu kenasti tagasi oma puuri pugenud. Teist võimalust avastamisretkele minna talle ei antud, ta uinutati ja koliti kõrvalasuvasse trellitatud karupuuri.
Rutiinse ussikuuri tegid läbi nii veelinnud kui kotkad. Elevandimaja üks nohuse ninaga väike leopardkilpkonn sai antibiootikumi ja kompleksvitamiini süsti, amuuri leopard Freddile aga anti vitamiine liigeste liikuvuse korrashoiuks.

Esimene nädal

Uus aasta algas loomaaias nukralt. 1. jaanuaril lõppesid Aafrika päritolu pärdiklase, 11-aastase kaelusmangabei elupäevad, kellele said saatuslikuks kasvajad munasarjades.

2. jaanuaril sai kolme pojaga maha lumeleopard Mahnadi, kes aga ei osanud seegi kord neile ema eest olla ja pesakond hukkus. Loomaaia šimpansid erutusid aastavahetuse saluudist sedavõrd, et neil olid kolm päeva jutti kõhud lahti. Paar söögikorda jätsid nad vahele ka, kuid nüüd on nad juba rahulikumad ja pisut uniselt uimased, nagu nende kahejalgsed sugulasedki peale pidu kipuvad olema.
Noor isane amuuri tiiger Botcman (eesti keeles suupärasemalt Pootsman), kes aasta lõpus Moskvast Tallinna loomaaeda saabus, sööb hästi ja ei pelga sise- ja välispuuri vahet käia, kuid kipub igal võimalusel mööduvaid inimesi vastu võret hüpates ründama. Sestap on õuepuur juba ka remonti vajanud. Loom on geneetiliselt eriti hinnaline, sest tema vanemad on pärit loodusest. Nüüd jääb vaid loota, et Tallinna loomaaial õnnestub õige pea saada talle paariliseks noor emane amuuri tiiger, sest vana ematiiger Speiga/Piiga käib juba kuueteistkümnendat eluaastat.
Kesknädalal uinutati noor, tugev ja ilus tagakaspia uriaalijäär ja viidi kaljukitsede-mägilammaste säilitusbaasist üle loomaaia alpinaariumi ekspositsioonikarja hulka. Ikka selleks, et tulevased uriaalitalled sama kenad ja tugevad välja näeksid.